U dzudzanya Luambo

From Wikipedia

 

Kha soshiolinguisitiki, U dzudzanya luambo (zwine zwa ḓivhiwa sa u khanikha luambo) ndi vhuḓidini ha nga khole ha u ṱuṱuwedza kushumisele, mbumbo, u guda ha dzinyambo kana nyambwana dzo fhambanaho[1]. Vho Robert Cooper (1989) vha talusa u dzudzanya ha luambo sa "nyito ya u dzudzanya milayo ya kupeletele na kunwalele kwa Tshivenda, phendaluambo, na thalusamaipfi hu tshi itelwa vhulivhisi ha vhanwali na vhaambi vha luambo lwa tshayavangwa [2] Hu tshi katelwa kuhumbulele kwa luambo na kushumisele kwa luambo, u dzudzanywa ha luambo ndi tshipida tsha pholisi ya luambo - Khethekanyo i bvaho kha Thiori ya Vho Bernad Spolsky ya u dzudzanya ha luambo. U ya nga Spolky, themo lonelone ndi ndangulo ya luambo u fhirisa u dzudzanya luambo. Ndangulo ya luambo i talutshedzwa sa mafulufulu a itwaho na hone a vhonalaho nga muvhu kana tshigwada ane tshi ne tsha vha na, kana tshine tsha vhila muvhuso kha vhaitanavho hu u itela u shandula ndowedzo, kana vhutendatenda[3].U dzudzanywa ha luambo hu dzulelwa u tanganyiswa na vhudzudzanyi nga muvhuso, fhrdzi hu a shumiswa nga zwiimiswa zwo fhambanaho zwi si zwa muvhuso zwi ne zwa fana na tshiimiswa tsha Grass-roots na vhanwevho zwavho[4]. Zwipikwa zwa yeneyo nzudzanyo zwi a fhambana. Vhu divhadzano ha khwine lunzwu khas nyelelano ya luambo luthihi lwa thakhula zwinga ḓisa mbuyelo dza zwa ekonomi kha vha nyadzeaho kana vhatuku, fhedzi na di dzhiiwa sa zwine zwa nga tshimbidza .[5] Zwi katela u thomiwa ha maitele a luambo, ane a nga ho musi hu tshi vhumbwa kana maṅwe maṅa thakhula ya zwa polotiki. Zwi katela u vhumbya ha vha ndaulo ya luambo, zwi fanaho na madzhendedzi a nzudzanywa kana a si a nzudzanywa, dzi komiti, sosaithi, kana vhaakademi u ri vha kole kana u bveledzisa zwivhumbeo zwiswa uri ri kone u swikelela ṱhoḓea dzi todeaho.

Luambo lwa Zwanḓa[edit | edit source]

U shumiswa ha nyambo dzi si dza tshirema afurika tshipembe sa nyambo dzi katelaho vhathu vhanzhi sa luisimani ngei india, singapore, philippines na hunwe hunzhi[6].
  1. Doğançay-Aktuna, S. (1997). Language Planning. In: Hornberger, N.H., Corson, D. (eds) Encyclopedia of Language and Education. Encyclopedia of Language and Education, vol 8. Springer, Dordrecht. https://doi.org/10.1007/978-94-011-4535-0_2
  2. https://www.cambridge.org/nl/universitypress/subjects/languages-linguistics/sociolinguistics/language-planning-and-social-change
  3. http://languagemanagement.ff.cuni.cz/language-management
  4. Zhao, Y., Zhao, R. & Liu, Y. An ethnographic study of multilingual language policy localization with a focus on the resolution of communication problems in international Non-governmental Organizations (INGOs). Humanit Soc Sci Commun 9, 349 (2022). https://doi.org/10.1057/s41599-022-01361-8
  5. Cobarrubias, Juan. "Ethical Issues in Status Planning." Progress in Language Planning: International Perspectives. Eds. Juan Cobarrubias and Joshua Fishman. New York: Mouton Publishers, 1983.
  6. Higgins, Noelle and Maguire, Gerard (2019) "Language, Indigenous Peoples, and the Right to Self- Determination," New England Journal of Public Policy: Vol. 31: Iss. 2, Article 8. Available at: https://scholarworks.umb.edu/nejpp/vol31/iss2/8